Saastekvootidega kauplemine muudab laevandust

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine laieneb ka laevandusele. 2024. aastal peavad laevafirmad ostma kvoote 40 protsendi ulatuses oma heitkogustest ja 2027. aastal juba sada protsenti. Mida see tähendab ja endaga kaasa toob? Näiteks Soomes tehti 2022. aastal arvestus, et saastekvootidega kauplemise kulud jäävad poole miljardi euro kanti, mis on vaid pool protsenti kogu Soome väliskaubanduse … Continue reading Saastekvootidega kauplemine muudab laevandust →

Eesti meretransport: Venemaa transiidi tähtsus väheneb

Aastakümneid on Eesti sadamates käideldud peamiselt Venemaa transiitvedusid. Olukord on muutumas. 2022. aastal moodustas Venemaa transiitvedu Eesti meretranspordist vaid umbes 44 protsenti, Soome (kaubandus pluss transiit) aga juba 26 protsenti mahust. Kokkuvõttes ei ole Soome Eestile veel nii suur merepartner kui Venemaa, kuid tema osakaal kasvab kogu aeg, samas kui Venemaa transiidimahud vähenevad. Siiski on … Continue reading Eesti meretransport: Venemaa transiidi tähtsus väheneb →

Soome ja Eesti merendusklastreid tuleks arendada koostöös

Keskkonnasõbraliku meretranspordi arengu toetamiseks on vaja Eesti ja Soome vahelisel laevaliiklusel rakendada ühtseid majanduslikke stiimuleid. Nii Soomes kui ka Eestis on väike, kuid elav ja riiklikult oluline merendusklaster. Üldjoontes on need küll erinevad, kuid toetavad üksteist oskuste, tööjõu ja arendusprojektide kaudu. Paljud Eesti meremehed töötavad Soome laevadel ja vastupidi. Soome laevatehastes pakuvad sageli tööd Eesti … Continue reading Soome ja Eesti merendusklastreid tuleks arendada koostöös →

Rangemad keskkonnanormid on tulemas – kuidas saavad laevandusettevõtted hakkama?

Maailma tuntuim majandusteadlane merenduse valdkonnas, Martin Stopford, kirjutas aprillis 2020: "Järgmise 20 aasta jooksul peab merendussektor oma kaubalaevastiku ümber ehitama. Kui seda tehakse praegu kättesaadavate uuenduslike tehnoloogiate abil, toob see kaasa suurima muutuse laevade ehituses alates 19. sajandist, mil purjelaevad asendusid aurulaevadega." Laevandus ei ole allunud pikka aega üldisele ühiskondlikule survele. Näiteks kui veel 50 … Continue reading Rangemad keskkonnanormid on tulemas – kuidas saavad laevandusettevõtted hakkama? →

Eesti merendusklaster võiks areneda koostöös IT–idufirmadega

Merendusklastri mõiste on riigiti väga erinev. Enamikus Euroopa riikides on merendusklastri suurim sektor ranniku- ja mereturism – eriti Vahemere maades. Sellele järgnevad laevandus, sadama tööd ning merenduses kasutatavad seadmed. Merendusklastrite suuruselt järgmised valdkonnad on Euroopas kalandus ja merevägi, järgnevad laevaehitus ja avamere laevade varustamine. Ka Eestis on toimiv merendusklaster. 2016 aastal Mereakadeemias läbi viidud „Merendussektori … Continue reading Eesti merendusklaster võiks areneda koostöös IT–idufirmadega →

Merendussektor muutub roheliseks. Kuidas täpsemalt?

Laevanduse osatähtsus Eesti väliskaubanduses on suur, mistõttu ei saa seda asendada teiste transpordiliikidega. Seega tuleb merendusvaldkonda ja selle tugisüsteemi reformida, et soodustada konkurentsivõimet ka süsinikuneutraalse majandusmudeli korra. 2021. aasta oli väga oluline aasta kogu Euroopa laevandusele teekonnal heitmevabade eesmärkide poole. Selleks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 2021. aasta juunis vastu ka vastavad meetmed. Meetmete suur eesmärk … Continue reading Merendussektor muutub roheliseks. Kuidas täpsemalt? →

Digiteerimine, plokiahel ja asjade internet mereveos

Digiteerimine on logistikas ja meretranspordis viimastel aastakümnetel kiiresti arenenud. Suurandmed, pilvandmetöötlus, plokiahel, autonoomsed laevad, asjade internet, robootika ja tehisintellekt on muutnud merendusvaldkonda suunas, mida varem pole nähtud. Viimaseil aastail on palju arutatud laevade automatiseerimist. Ent peamine edasiminek merenduse digiteerimisel ei ole automatiseerimine, vaid andmete käitlemine sadamais, plokiahelais ja asjade internetis. Anname lühida ülevaate viimase aja … Continue reading Digiteerimine, plokiahel ja asjade internet mereveos →

Meremajanduse baasteadmised:

konteineriveo ettevõtted teenivad suuri kasumeid, kuigi konteinereid maailmas ei jätku Logistikasektoris on segane aeg, mil konteinerite eksport ja import Aasiasse maksab kordi rohkem kui aasta tagasi ning transpordile võib kuluda väga pikk aeg. Põhjuseks on, et maailmas ei ole piisavalt konteinereid, tagamaks vajalike kaupade liikumist, sest nõudlus kaupade ja pooltoodete järele, mida veetakse enamasti just … Continue reading Meremajanduse baasteadmised: →