Suomi on saari. Suomi elää viennistä. Merikuljetukset ovat elinehtomme, mutta miten se tavara kulkee siellä merillä? Merikuljetukset eivät kasva Suomessa koko ulkomaankauppa 2019 oli 101 miljoonaa tonnia. Määrä on heilunut 90 – 100 miljoonan tonnin vaiheilla jo vuodesta 2003, eli tonneina mitattuna merikuljetusmäärämme eivät ole muuttuneet, vaikka euromääräisesti ulkomaankauppamme on kasvanut kovasti. Tämä johtuu siitä, … Continue reading Miten Suomen ulkomaankauppa kulkee merillä?
Month: Apr 2021
Helsingin ja Tallinnan liikenteen kasvu
Helsingin ja Tallinnan välisen liikenteen kasvu on ylittänyt kaikki odotukset. Se on muokannut kahdesta erillisestä kaupungista kaksoiskaupungin ja liikenne tulee yhä kasvamaan. Viro itsenäistyi 1990-luvun alussa ja liikenne Suomen ja Viron välillä alkoi kasvaa vähitellen. Kasvu oli kuitenkin sen verran petollisen hidasta, että kukaan ei uskonut liikenteen kasvavan nykyisiin mittoihin. Helsingistä tuli vuonna 2017 maailman … Continue reading Helsingin ja Tallinnan liikenteen kasvu
Kaksiklinlane
2021. aasta mais saab minust täiskohaga kaksiklinlane, Tallinna Tehnikaülikooli mereveonduse professor. Siin blogis tuleb juttu mereliiklusest, sadamatest, Helsingist ja Tallinnast. Ühtlasi on siia lingitud minu Twitteri ja LinkedIni leht, kus neil teemadel saab arutleda ka laiemalt. Nimemaagia? Sain eesnime Helsingi linnaosa Ullanlinna järgi, kus saatsin 1970ndate alguses mööda oma esimesed eluaastad. Minu teine nimi Pirita … Continue reading Kaksiklinlane
A citizen of two cities
In May 2021, I will start my job as a full-time citizen of two cities, as a professor at the Estonian Maritime Academy of the Tallinn University of Technology. In this blog, I discuss shipping, ports, and Helsinki and Tallinn. I also link my blog to Twitter and my LinkedIn page, to enable a wider … Continue reading A citizen of two cities
Environmental views on shipping, part 2: reducing exhaust gas emissions
“In the next 20 years the maritime industry must rebuild its cargo fleet. If this is done with the radical technologies now available, it will lead to the biggest change in ship design since steam replaced sail in the 19th century”, writes Martin Stopford, the world’s most important maritime economist. The International Maritime Organisation (IMO) … Continue reading Environmental views on shipping, part 2: reducing exhaust gas emissions
Merenkulun ympäristönäkökulmat, osa 2: kasvihuonekaasupäästöjen vähentäminen
"Seuraavan 20 vuoden aikana merenkulkualan on rakennettava uudestaan laivastonsa. Jos se tehdään nykyisin olemassaolevilla tekniikoissa, se johtaa suurimpaan muutokseen laivanrakennuksissa sitten siirtymisessä purjeista höyryvoimaan 1800-luvulla”, kirjoittaa Martin Stopford, maailman merkittävin merenkulkutaloustieteilijä. Kansainvälinen merenkulkujärjestön - International Maritime Organization (IMO) - tavoitteena on, että kansainvälisen meriliikenteen kuljetussuoritusten hiilidioksidipäästöjä (grammaa/tonnikilometri) vähennetään vähintään 40 prosenttia vuoteen 2030 mennessä, ja … Continue reading Merenkulun ympäristönäkökulmat, osa 2: kasvihuonekaasupäästöjen vähentäminen
How does Finland’s foreign trade show at sea?
Figuratively speaking, Finland is an island. Finland lives off exports. Sea transport is our lifeline, but how are the goods shipped at sea? Maritime transport is not growing In 2019, Finland’s foreign trade, in tonnage, totalled 101 million tons. The total has fluctuated around 90–100 million tons since 2003. This means that the volume of … Continue reading How does Finland’s foreign trade show at sea?
Environmental views on shipping, part 1
Maritime transport has traditionally been seen as an environmentally friendly mode of transport and has thus avoided the strict environmental regulation of other modes of transport. However, the situation changed rapidly after the 1990s, and in the 2010s, many new environmental controls have been introduced globally. The biggest local environmental impact from maritime transport is … Continue reading Environmental views on shipping, part 1