Merendusklastri mõiste on riigiti väga erinev. Enamikus Euroopa riikides on merendusklastri suurim sektor ranniku- ja mereturism – eriti Vahemere maades. Sellele järgnevad laevandus, sadama tööd ning merenduses kasutatavad seadmed. Merendusklastrite suuruselt järgmised valdkonnad on Euroopas kalandus ja merevägi, järgnevad laevaehitus ja avamere laevade varustamine.
Ka Eestis on toimiv merendusklaster. 2016 aastal Mereakadeemias läbi viidud „Merendussektori majandusmõju uuringust“ selgus, et peamised tegevusvaldkonnad on teenindus- ja vahendustegevus, laevandus, sadamate töö ja laevaehitus. Lisaks leiti, et merendusega seotud ettevõtted moodustavad kuni 4% SKP-st – kõigest.
Eesti merendussektoril on palju kasvuruumi. Kuidas aga kasvada, kus suunas ja mis tegusid ette võtta? 2012. aastal määratles Eesti merenduspoliitika 2012-2020 prioriteetidena järgmised tegevused:
- Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvahelisel konkurentsivõimeline.
- Merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud.
- Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut.
- Eesti mereharidus ja teadus- ning arendustegevus on kaasaaegsel tasemel.
- Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi.
Esimese prioriteedi raames parandatakse sektori konkurentsivõimet järgmiste tegevustega: laevanduse, laevaehituse ja -remondi konkurentsivõime ning kaubavoogude ja reisijate arvu suurendamine.
Aga mis edasi? Millele peaks Eesti merendussektor eelkõige keskenduma? Selleks, et ülemaailmselt merendussektoris konkureerida või isegi kasvada ja areneda, peab olema ainulaadne konkurentsieelis. Tulevaste talentide meelitamiseks merendussektorisse tuleb esmalt vaadata, milline on Eesti majanduse praegune potentsiaal.
Esmalt, innovatsioon tuleks tõsta Eesti merendusstrateegias fookusesse. Eestis tehakse juba praegu märkimisväärset maailmatasemel teadus- ja arendustegevust laevaehituses, mereenergiasüsteemides, sadamategevuses ning navigatsiooni- ja ohutussüsteemides. Selle töö jätkumise ja edasiarendamise peab aga tagama riiklik strateegia.
Lisaks peaks Eesti merendussektor keskenduma Eesti erilisele „superjõule“, nimelt IT-teadmistele. Eesti on üks arenenumaid IT-riike maailmas, seda eelkõige start-up sektoris. Eestlased ja/või Eestis on rajatud üheksa ükssarvikut, mis on viinud riigi ükssarvikute arvu poolest ühe elaniku kohta Euroopas (ja tõenäoliselt ka maailmas – olenevalt loendusmetoodikast) esikohale. Ükssarvik tähendab eraomandis olevat iduettevõtet, mille väärtus on üle 1 miljardi dollari.
Oma eelmises blogis (Meremees 4/2021) kirjutasin, et „logistikas ja meretranspordis pole peaaegu midagi, millel oleks viimastel aastakümnetel nii kiire areng olnud, kui digitaliseerimine. Suurandmed, pilvandmetöötlus, plokiahel, autonoomsed laevad, asjade internet (IoT), robootika ja tehisintellekt (AI) muudavad merenduse millekski, mida varem pole nähtud“
Pikka aega sündisid suured uuendused merenduses suurkorporatsioonide sees. Laevandus- ja laevaehitusettevõtted olid kohad, kus aastakümneid töötasid inimesed, kellel oli pikaajaline kogemus ja teadmised oma sektorist. Konkurents oli tihe, kuid sellele suutis vastata ettevõttesisene kogemus.
Praegu ei suuda traditsioonilised suletud süsteemid enam konkureerida uute avatud süsteemidega, kus erinevate erialade spetsialistid tulevad kokku, et lahendada ühe valdkonna probleeme. Praeguseid uuendusi merenduses mõjutavad näiteks autode tootmine, lennuliiklus ja kaubanduskeskused, kui nimetada vaid mõnd. Akadeemiline teadus ei ole enam ainult eraldi ala, vaid multidistsiplinaarne teadustöö on muutumas tavaliseks. Jaanuari lõpus teatas Maersk, et avaldab kõik varasemad ja tulevased ookeani ilmavaatlused, et neid saaks teadlased tasuta kasutada kogu maailmas. Mitmed uued IKT-põhised uuendused ja lahendused on avalikustatud andmete ning multidistsiplinaarse uurimistöö ja innovatsiooni abil juba edasiarendusi teinud.
Inmarsati hiljutises aruandes (Trade 2.0) on välja toodud, et laevandussektor on põhjaliku ümberkujunemise alguses. Ühenduvuse suurenemise ja digitaliseerimise kombinatsioon ning vajadus traditsioonilistest fossiilkütustest eemalduda tähendab, et sektori tegevusmudeli kõik aspektid muutuvad järgmise kolme aastakümne jooksul. Nende analüüs näitab, et merenduse iduettevõtete turu praegune väärtus on täna üle 100 miljardi dollari ja 2030. aastaks peaks see kasvama 278 miljardi dollarini. Iduettevõtted ja investorid peaksid nägema merendussektorit kui üht suurimat tuleviku turgu, mida järgmise kümne aasta jooksul areneda.
Inmarsat jätkab, et mis tahes tööstusharu edukaimad näited asuvad geograafilistes sõlmpunktides. Seotud ettevõtete rühmitamine on ärikasvu võimaldamiseks väljakujunenud tava: osaliselt on see võimaldanud Silicon Valleyl kogu eelmise sajandi lõpu tehnoloogia valdkonnas domineerida. Kui ettevõtted on koondunud, saavad nad kasu teadmiste, ressursi ja infrastruktuuri jagamisest. Klastritesse kuuluvad ettevõtted kasvavad keskmiselt 1,4% kiiremini kui neisse mittekuuluvad ettevõtted. Kiiresti areneva tehnoloogia puhul koguneb aastakümnete jooksul palju teadmisi ning edukad ettevõtjad, kellel on olnud kasumlikke väljumisi, taasinvesteerivad sageli järgmise põlvkonna kohalikesse iduettevõtetesse ning pakuvad oma teadmisi ja kogemusi. Lisaks kapitalile võivad tehnoloogiaklastrid teha koostööd kohalike akadeemiliste institutsioonidega, et pakkuda pidevat andekate töötajate voogu või uusi teadusuuringuid.
Kuni viimase ajani, välja arvatud tööstushiiglaste nagu Maersk ja Wartsila piiratud algatused, ei olnud spetsiaalseid programme, mille eesmärk oleks juhtida pikaajalist iduettevõtetele suunatud innovatsiooni merenduses. PortXL (Rotterdami sadamast) muutis seda dünaamikat, kui see 2015. aastal turule tuli, luues maailma esimese merendus- ja sadamasektorile pühendatud iduettevõtete kiirendi. Aastate jooksul on nad laienenud Antwerpenisse ja Singapuri, aidanud luua 36 iduettevõtet ja sõlminud 81 lepingut..
Alates PortXL-i käivitamisest on programmide arv kogu maailmas hüppeliselt kasvanud. 2017. aastaks töötas üle maailma kümme ja 2018. aastaks 25 programmi. Hetkel silmapaistvamad neist on PortXL, riiklikult rahastatud PIER71 Singapuris, CMA CGM zeBox Marseille’s, theDOCK Haifas, Rainmakingi kaubanduse ja transpordi mõju programm Hamburgis, ja Londoni Lloyd’s Registeri Safety Accelerator. Ülemaailmne merenduse iduettevõtete kiirendite kogukond on ühiselt lõpetanud 226 iduettevõtet.
Inmarsat esitleb oma aruandes 12 erinevat iduettevõtet laeva-, (navigatsioon, kaugseire) ja sadamaoperatsioonide (robotid, lastikäitlus, turvalisus), laevajuhtimise (pilveteenused, droonid, meeskonnakoolitus) ja kaubanduse hõlbustamise valdkondades (vahendustegevused, kindlustus, plokiahel). Neid kõiki ühendab see, et nende ärieelis põhineb kiirel andmevahetusel ja andmetöötlusel.
Pole põhjust, miks Eesti ei võiks selles sektoris konkureerima hakata. Vaja on üleriigilist avatud merestrateegiat. Lisaks tuleks Eesti iduettevõtete kogukonda suunata merendussektori potentsiaali poole. See kõik nõuab uuendusi ja ka Eesti merendussektori uuenduslikku strateegiat.
Üks esimesi samme selle poole, TalTech-i MarineHäkk, toimub aprillis. Üritus toob kokku andekad inimesed, et merenduse probleemidega tegeleda. Aga see on alles algus, sest kõik eeldused on olemas Eesti merenduse iduettevõtete kiirendi loomiseks.
Pilt: Baltic Workboats
Tõlkinud Mari-Liis Tombak.
Varem ilmunud ajakirjas Meremees 1 /2022
Tales of Talsinki 