Soome ja Eesti merendusklastreid tuleks arendada koostöös

Keskkonnasõbraliku meretranspordi arengu toetamiseks  on vaja Eesti ja Soome vahelisel laevaliiklusel rakendada ühtseid majanduslikke stiimuleid. 

Nii Soomes kui ka Eestis on väike, kuid elav ja riiklikult oluline merendusklaster. Üldjoontes on need küll erinevad, kuid toetavad üksteist oskuste, tööjõu ja arendusprojektide kaudu.

Paljud Eesti meremehed töötavad Soome laevadel ja vastupidi. Soome laevatehastes pakuvad sageli tööd Eesti alltöövõtjaid. Eestist pärit eksperdid,  eriti laevaehituses, koolitatakse tihti välja Soomes. Soome ja Eesti turistid, tööstussektor ja pendelrändurid kasutavad tihedalt riike ühendavaid laevaliine ja sadamaid. Riigid on selgelt üksteise merendusklastrite osalised.

Soome ja Eesti ühisel meretööstusel on mõlema riigi jaoks tohutu eelis. Mida rohkem spetsialiste, tööjõudu, ettevõtteid, laevafirmasid, tulevikku suunatud teadusuuringuid ja riikide vahelist koostööd, seda paremad on mõlema merendusklastri väljavaated. Lisaks üks maailma tõhusaim reisijateveo liin Helsingi ja Tallinna vahel, mis teenindab aastas miljoneid reisijaid valdkonna uusimate laevadega. Liinil opereerivad laevafirmad arendavad pidevalt oma laevastikku ja tõhustavad tööd sadamates. 

Märtsi alguses ilmus aruanne Soome ja Eesti koostöös arendamiseks, see 

Soovitused puudutavad koostööd majanduse, rohelise ülemineku, digitaliseerimine, kultuuri ja hariduse valdkondades.

Raportis kirjutatakse, et Eesti ja Soome on mõlemad väikesed, omavahel seotud riigid Euroopa kirde servas. Mõlemad kõrgetasemeliselt digitaliseeritud ning majanduslikult avatud ja sõltuvad usaldusväärsetest rahvusvahelistest voogudest. 

Lisaks on plaanis kirjas, et Soome ja Eesti peaksid tulevikku koos vaatama.

Nii Soome kui ka Eesti on liitunud Euroopa rohelisele kokkuleppega, Euroopa kliimaseadusega, mille siduv eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, ja vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%. Roheline üleminek tähendab olulisi majanduslikke võimalusi puhta tehnoloogia ja ringmajandust rakendatavatele ettevõtetele ja lahendustele.

Merenduslikust vaatenurgast on raportis huvipakkuvad teemad. Erilist tähelepanu on pööratud laevandusele, merendusklastrile ja laevanduse rohelisele üleminekule. Suur osa meretranspordist peaks 2050. aastaks olema süsinikuneutraalne, mis nõuab juba täna selle saavutamiseks tegutsemist. Laevaehituses ja meretranspordis tuleb leida uusi lahendusi uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtuga.

Nutikad liikluslahendused ja andmete jagamine võivad tuua leevendust negatiivsetele teguritele, mis tulenevad suurest liiklusest üle lahe ja sadamates. Programm teeb ettepaneku teha koostööd Soome ja Eesti vahel rohelise laevanduse vallas.

Soome ja Eesti vahelise keskkonnasõbraliku meretranspordi arengu toetamiseks on vaja kehtestada ühised majanduslikud stiimulid. Valitsuse toetused peaksid soodustama rohelist üleminekut ka merel. Muudatused ülemaailmses meretranspordis võivad luua uusi majanduslikke võimalusi Soome ja Eesti merendustehnoloogia ettevõtetele ja laevandusele.

Samas võivad uued tehnoloogiad kaasa tuua seni teadmata nõrku kohti, millega tuleks samuti koostöös tegeleda. Näiteks automatiseeritud või isejuhtivad laevad loovad uusi tehnoloogia arenguid ning automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkondi, kuid samas suurendavad ka nõudlust uute lahenduste järele seoses küberturvalisuse ja laevade arvutisüsteemide kaitsega; lisaks tekib nõudlus vastavate süsteemide sertifitseerimis- ja auditeerimisteenuste järele. See võiks olla paljulubav valdkond kahe riigi tehnoloogilise innovatsiooni alase koostöö jaoks.

Programmis on välja toodud mitmed meetmed. Erilist tähelepanu pööratakse meetmele nr 3.3:

Muuta Soome laht jätkusuutlikuks transpordi koridoriks, muutes Eesti-Soome laevaliiklus süsinikuneutraalseks 2035. aastaks. Selleks kutsume üles looma ühiseid majandusstiimuleid. Valitsused mängivad olulist rolli arengu edendamisel sellistes valdkondades nagu akude arendamine ja vesinikkütusega mootorid.

Aruande koostajad usuvad, et parem on olla rohelisest üleminekukõverast ees ja seada eesmärgiks turustada proovitud ja testitud lahendusi hilinenud turgudele. See võib luua majanduslikke võimalusi Soome ja Eesti meretehnoloogia ettevõtetele ning laevandusele laiemalt.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõrgtehnoloogia- ja idufirmadele. Nii Soome kui Eesti on viimastel aastatel olnud väga edukad idufirmade ökosüsteemide loomisel ja rahastuse kaasamisel. Üheskoos suudavad nad piirkonda meelitada nii kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu kui ka rahvusvahelisi ettevõtteid ja rahastajaid. Seetõttu soovitan Soomel ja Eestil ühiselt luua riiklike merendusklastri uuringute asemel riikidevaheline merendusklaster ja alustada aktiivset koostööd meetmete kavandamiseks. Üheks selliseks ettepanekuks oleks seada eesmärgiks Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliini arendamine maailma kõige keskkonnasõbralikumaks mereliiniks.

Meil on selleks oskusteave ja see võimaldab tõsta meie merendusklastri nii maine kui ka tehnoloogilise arengu poolest maailmas tipptasemele, luues samal ajal oskusteavet ja globaalset ekspordipotentsiaali mõlema riigi jaoks.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s