Ukraina sõda kui meretranspordi õppetund

Kuigi sõjaoht Läänemere piirkonnas on väike, tasub võtta õppust Ukrainalt: mitmekesised lahendused aitavad hoida tarneahelad töös ka sõjategevuse tingimustes. Sõja puhkemise tõenäosus Läänemerel on väike, kuid valmisolek nõuab ettevalmistusi. Ukraina ja Läänemere mereühendused on väga erinevad – seega ei saa Ukraina kogemust üksüheselt võrrelda. Ukrainas toimuv näitab, et mereväesõja riske ei saa maandada üheainsa kindla … Continue reading Ukraina sõda kui meretranspordi õppetund →

Trump võib tekitada kriisi Läänemerel

Teadupärast kehtestas USA president Donald Trump rahvusvahelisele kaubandusele tollimaksud vahemikus 10–50 protsenti, mille peale tegid paljud riigid USA suhtes samasuguse vastusammu. Kuidas mõjutab Trumpi otsus Läänemerd ja Balti riike? Tollid on USAsse saabuvatele välismaistele kaupadele minimaalselt 10 protsenti, ELi toodetele 20 protsenti ja Hiina toodetele isegi üle 50 protsendi. Fakt on see, et tollidel on suur … Continue reading Trump võib tekitada kriisi Läänemerel →

Laevandusturul avanevad suured võimalused

Võib kuulda arvamusi, et laevanduses ei ole võimalik enam suurt kasumit teenida. Vastupidi! See on maailmas jätkuvalt üks tööstusharu, kus ärijulgust ja ettenägelikkust premeeritakse üsna heldelt. Julgen isegi öelda, et põnevad ajad ei ole merenduses sugugi möödas, vaid alles ees.Teismelisena lugesin pakse raamatuid saja aasta tagustest mereseiklustest, kuidas vaprad meresõitjad vallutasid ookeanilaevadel maailma. Eriti põnev … Continue reading Laevandusturul avanevad suured võimalused →

Sadamate pehmed väärtused – kuidas saavutada üldine heakskiit sadama tegevusele?

Sadamaid on traditsiooniliselt uuritud professor Birdi poolt 1960ndatel välja töötatud Anyport-mudeli abil. Selle järgi asuvad sadam ja linn üksteise lähedal, ohutuse tagamiseks sageli nii sügaval sisemaal kui võimalik, võttes aluseks saarestiku või jõe laevatatavuse. Birdi mudeli teises etapis algab sadama kaide, lastikäitluse ja transporditeede kasv, mis on vastuolus linna ja selle kasvuga. Sadam kasvab järk-järgult … Continue reading Sadamate pehmed väärtused – kuidas saavutada üldine heakskiit sadama tegevusele? →

Eestist võib saada hoopis «süsiniku käejälje maailmariik»

Tihti kuuleb arvamust, et Eesti ei saa väikeriigina kliimamuutuste ohjeldamiseks midagi ette võtta. Pealegi on eestlasi nii vähe, et isegi kui kogu riik vähendaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid nullini, oleks selle globaalne mõju ikkagi tühine. Kas see on tõesti nii? Statistika ütleb, et Hiina ja USA vastutavad ühiselt 45 protsendi ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkoguste eest, neile järgnevad Euroopa … Continue reading Eestist võib saada hoopis «süsiniku käejälje maailmariik» →

Maad ja merd Belgiast Soome

Aprilli alguses viibisin Brüsselis Euroopa Ühendamise Päevade tänavuaastasel seminaril. Konverentsile kogunes üle 3200 osaleja enam kui 80 riigist. Osalesid ministrid, poliitikud, finantsasutused, tööstuse esindajad, transpordisektori sidusrühmad ning Euroopa Komisjon ja sellega seotud ametid. Arutati konkreetseid meetmeid ja jagati häid tavasid jätkusuutliku, aruka ja vastupidava transpordi- ja liikuvusvõrgu loomiseks. Seoses teemaga oli loomulik, et tagasi tuldi … Continue reading Maad ja merd Belgiast Soome →

Saastekvootidega kauplemine muudab laevandust

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine laieneb ka laevandusele. 2024. aastal peavad laevafirmad ostma kvoote 40 protsendi ulatuses oma heitkogustest ja 2027. aastal juba sada protsenti. Mida see tähendab ja endaga kaasa toob? Näiteks Soomes tehti 2022. aastal arvestus, et saastekvootidega kauplemise kulud jäävad poole miljardi euro kanti, mis on vaid pool protsenti kogu Soome väliskaubanduse … Continue reading Saastekvootidega kauplemine muudab laevandust →

Eesti meretransport: Venemaa transiidi tähtsus väheneb

Aastakümneid on Eesti sadamates käideldud peamiselt Venemaa transiitvedusid. Olukord on muutumas. 2022. aastal moodustas Venemaa transiitvedu Eesti meretranspordist vaid umbes 44 protsenti, Soome (kaubandus pluss transiit) aga juba 26 protsenti mahust. Kokkuvõttes ei ole Soome Eestile veel nii suur merepartner kui Venemaa, kuid tema osakaal kasvab kogu aeg, samas kui Venemaa transiidimahud vähenevad. Siiski on … Continue reading Eesti meretransport: Venemaa transiidi tähtsus väheneb →