Kolmkümmend aastat tagasi võttis internet järk-järgult üle meie igapäevaelu, kuid vähesed meist oskasid siis ette näha tänast e-kaubanduse võidukäiku ning täielikult arvutivõrkudesse kolinud suhtlust nii ametivõimude kui ka sõpradega.
Selle kõige kõrval oli laevandus arengus teistest taga, sest laevu ei olnud pikka aega võimalik arvutivõrkudega odavalt ja tõhusalt ühendada. Viimase viie aasta jooksul on olukord palju muutunud, sest satelliidid on laevade internetiühendust märkimisväärselt parandanud.
Satelliidid võimaldavad nüüdsel ajal tagada pideva teabevoo laevade ja teiste maismaal asuvate süsteemide vahel. Muutusi on loomulikult veelgi rohkem: lasti saab jälgida reaalajas kogu merereisi vältel, laeva juhtimisel võetakse arvesse ilmastikuolusid, laeva jõuseadmed suudavad n-ö kohanduda automaatselt oludele vastavaks, olemas on automaatse juhtimise süsteemid, laeva masinate seisukorda jälgitakse eemalt, laeva saabumist sadamasse saab täpselt ennustada ja kütusekulu optimeerida jne.
Vägevaks arenguks võib pidada ka uudist, et maailma esimesed autonoomsed laevad on juba meredel sõitmas, kuid ohutuse tagamiseks on neil siiski ka inimesed pardal olemas.
Nüüd astuvad kõik valdkonnad hoogsalt samme tehisintellekti suunas, mis tõstab üles küsimuse: milline võiks olla tehisaru mõju laevandusele? Üks on selge: isegi kui märkame tehisintellekti tarkvara erinevaid vigu tegemas, ei tohiks see meid segadusse ajada – ei laevandusvaldkonda ega ka teisi. Internet on ju samuti täis valeinfot, kuid see ei takista meid pangaasju ajamast või veebis hääletamast.
Oluline on see, et tehisintellekt võimaldab tarkvaraarendust teha palju odavamalt ja varasemast kiiremini. Tehisarul on otsuste tegemiseks kasutada tohutul hulgal andmeid, samas kui süsteemid saavad ka oma vigu parandada, paindlikult tegutseda ja oma kogemustest õppida. Inimeste ülesandeks jääb üha enam vaid planeerimine ja kontroll.
Võib olla kindel, et tuleviku laevandusettevõtted suudavad oma laevaparki reaalajas optimeerida, tuginedes laiale olukorrapildile transpordimahtudest, ilmast, sadamatoimingutest jne. Laevandusettevõtted saavad kogu oma pakkumist vastavalt sellele uuendada, kombineerides loominguliselt erinevaid kaubavooge ja planeerides täiesti uusi marsruute, mis põhinevad teabel klientide vajaduste ja konkurentide kohta. Lisaks võimaldab tehisaru laevandust automatiseerida, mis tähendab, et laevad ja sadamad saavad tulevikus tegutseda autonoomselt, samas vajadusel oma vigu parandada.
Julgen pakkuda, et tehisaru on Eesti merendusalase teadus- ja arendustegevuse jaoks üsna suur õnn. Nimelt on Eestil kui arenenud tehnoloogiariigil suur võimekus arendada oma laevandust n-ö tehisaru ajastule vastavaks. See ei tähenda ainult sadamate ja laevandusettevõtete tõhustamist, vaid Eesti suurt võimalust arendada ja müüa tehisarutehnoloogiat osana merendustehnoloogiast kogu maailmas ja kogu maailmale.
Igal juhul muudab tehisaru Eesti merendusklastri toimimist põhjalikult ja jäädavalt – ja seda juba väga varsti.
See arvamuslugu on ilmunud 14. jaanuaril 2026 ajakirjas Postimees.
Tales of Talsinki 