Trump võib tekitada kriisi Läänemerel


Teadupärast kehtestas USA president Donald Trump rahvusvahelisele kaubandusele tollimaksud vahemikus 10–50 protsenti, mille peale tegid paljud riigid USA suhtes samasuguse vastusammu. Kuidas mõjutab Trumpi otsus Läänemerd ja Balti riike?

Tollid on USAsse saabuvatele välismaistele kaupadele minimaalselt 10 protsenti, ELi toodetele 20 protsenti ja Hiina toodetele isegi üle 50 protsendi. Fakt on see, et tollidel on suur mõju nii USAsse suunduvale kui ka sealt tulevale kaubavahetusele, aga ei saa unustada, et ka selle sammu ülemaailmne mõju majandusele ja laevandusele on märkimisväärne.

Pealegi saab rängalt kannatada Läänemere laevandus. Võime küll loota, et jääme siin Balti riikides maailmas toimuvatest kaubandussõdadest kaugemale, aga kahjuks ei ole see nii.

Kaubandussõja tagajärgi Baltikumile kolme nurga alt

Esiteks väheneb juba praegu meretransport USAsse ja tagasi. Kuna USAsse imporditavate tarbekaupade hinnad tollide tõttu tõusevad, hakkavad inimesed välismaist kaupa vähem ostma. Samuti kallinevad USAsse saabuvad toorained või pooltooted. Ja vastumaksude tõttu kallinevad ka USAs toodetud tooted näiteks Euroopas – see kõik toob kaasa süvameretranspordi vähenemise USAga.

Meie tulud vähenevad

Laevade nõudluse vähenemine ookeanides avaldab mõju ka Läänemerele. Kui nõudlus merel väheneb, tekib ookeaniliikluses n-ö laevade ülejääk, mille tulemusel hakkavad laevad otsima uusi turge – ka Läänemerel. See suurendab laevade pakkumist Läänemere liikluses ja sellest tulenevalt langevad Läänemere laevanduse prahtimishinnad. See tähendab omakorda Läänemere laevandusettevõtete tulude vähenemist.

Teiseks vähendavad kaubandustollid rahvusvahelist kaubandust ja laevandust kogu maailmas. Üha enam ettevõtteid otsib võimalusi osta osasid ja toorainet USA asemel Euroopast, kuna need muutuvad lühemas perspektiivis odavamaks. Algul võib konteinervedu Läänemere riikidest USAsse väheneda ja asendustooted veetakse ro-ro laevadega Euroopast.

Ees ootab üleilmne majanduslangus

Kuid nagu kirjutas juba 1776. aastal oma raamatus «Rahvaste rikkus» maailma tuntuim majandusteadlane Adam Smith ja kõik suuremad majandusteadlased pärast teda, suurendab rahvusvaheline kaubandus kõigi rahvaste heaolu. Põhiidee on selles, et kui riigid toodavad ja ekspordivad seda, milles nad on n-ö kõige osavamad või võimekamad, võidavad kõik. Teine alternatiiv on see, et tollimakse kehtestavad riigid ei ole sunnitud oma konkurentsivõimet parandama ja peavad lõpuks vanamoodsate kaupadega hakkama saama. See nähtus on tuttav nõukogude ajal elanud inimestele.

Sellest tulenevalt vähenevad ülemaailmsed arengud tootmises ja innovatsioonis. See toob kaasa enam-vähem pikaajalise üleilmse majanduslanguse. Siis on vähem vedavaid kaupu ja suurem konkurents merel, mis omakorda vähendab kasumit ka Läänemere laevanduses.

Kahju on juba toimunud

Kolmandaks võib siiski loota, et president Trump muudab meelt ja tühistab tollid. Isegi kui see nii läheks, siis õnnetuseks on kahju juba tehtud. Rahvusvahelised tarneahelad põhinevad usaldusel. Et sõlmida kokkulepe toodete ostmiseks või müümiseks teistesse riikidesse, tuleb usaldada teist partnerit ja transporditingimusi: nt kui palju transport maksab ja kui usaldusväärne see on. Nagu me praegu näeme, muutuvad maailmamajanduse reeglid väga kiiresti ja ootamatult, mistõttu usaldus teiste riikide partnerite vahel kaob. Rahvusvaheliste tarneahelate taas ülesehitamine võtab aastaid, võib-olla aastakümneid.

Laevanduse oodatav langus avaldab peagi mõju ka laevaehitusele. Kui transporditavaid kaupu on vähem, siis uusi laevu ei tellita ja järelikult jääb laevatehastele ja nende alltöövõtjatele vähem tööd.

Mida me teha saame, et hullemast pääseda?

Ainus võimalus eelseisvas laevandussurutises ellu jääda on keskenduda konkurentsivõime tugevdamisele. Eesmärk peab olema olla turul parim, sh mitmes asjas operatiivselt parem – pakkuda parimat kvaliteeti madalaima hinnaga, aga samas ka valmistuda karmistuvateks keskkonnanõueteks.

Üks on selge – toimumas on põhjapanevad muutused ülemaailmsetes tarneahelates ja transpordis laiemalt.

See arvamuslugu on ilmunud 8. aprillil 2024 ajakirjas Postimees.


Leave a comment