Aastakümneid on Eesti sadamates käideldud peamiselt Venemaa transiitvedusid. Olukord on muutumas. 2022. aastal moodustas Venemaa transiitvedu Eesti meretranspordist vaid umbes 44 protsenti, Soome (kaubandus pluss transiit) aga juba 26 protsenti mahust. Kokkuvõttes ei ole Soome Eestile veel nii suur merepartner kui Venemaa, kuid tema osakaal kasvab kogu aeg, samas kui Venemaa transiidimahud vähenevad. Siiski on tõenäoline, et Eesti meretranspordi kogumahud tulevikus vähenevad.
Eesti kaubavahetuse mahud
2022. aastal oli Eesti väliskaubanduse kogumaht 45 miljardit eurot. Eesti suurimad kaubanduspartnerid olid 2022. aastal Soome nii ekspordis (14,5%) kui ka impordis (16,9%). Teised suured ekspordiriigid olid Läti, Rootsi, Leedu ja Saksamaa; suured impordiriigid olid Leedu, Saksamaa, Läti, Venemaa ja Rootsi. Eesti väliskaubandus Venemaaga oli kokku 2,5 miljardit eurot.
Eesti mereliiklus
Kaubandusmahud ei räägi kogu lugu Eestiga seotud merekaubaveost. Eesti meretranspordi kogumaht on alates 2006. aastast pidevalt vähenenud transiitliikluse vähenemise tõttu..
2022. aastal oli Eestiga seotud merekaubaveo kogumaht 33 miljonit tonni. Eesti kaubavahetus sadamate kaudu oli 19 miljonit tonni; ja transiitvedu oli 14 miljonit tonni. Ehk siis transiitliiklus moodustas 42% Eesti merekaubaveost.
Jooniselt 1 näeme, et kuigi Eesti kogukaubavedu on vähenenud, on Eesti väliskaubandusmahud mere kaudu kasvanud. Näiteks 2006. aastal oli transiidi osakaal Eesti kogu veomahust 77%. Veel 2021. aastal oli transiidi osakaal Eesti mereliikluses suurem kui Eesti import ja eksport.
Transiidist on suurema osa moodustanud Venemaa eksport, kuid see on viimase 20 aasta jooksul vähenenud. Märgatavad langused olid 2007. ja 2014. aastatel poliitiliste suhete tõttu Venemaaga. Seda on oodata ka 2023. aastal.
Joonis 1. Eraldi Eesti meretransport, kaubandus ja transiit (allikas: Statistikaamet).
Mereliiklus Soomega
Eesti kaubavedu Soomega on aastakümneid kasvanud. 2022. aastal oli Eesti mereliiklus Soomega üle 9 miljoni tonni. Eesti kaubavahetus Soomega meritsi oli aga vaid 5 miljonit tonni. Ülejäänud Soome ja Eesti vahelisest kaubaveost oli transiitvedu, 4 miljonit tonni (44%). Praktiliselt oli tegemist veoautodega, mis sõitsid läbi Eesti teistesse Balti riikidesse ja Kesk-Euroopasse – mõnikord isegi Lõuna-Euroopasse.
Joonis 2. Eesti mereveod Soomega (kaubandus + transiit) (allikas: Soome statistika, 2023 ja Soome toll, 2023)
Eesti mereliikluse tulevik
Eesti mereliikluses domineerivad kaubamahud Venemaa ja Soomega. Venemaa mahud on peamiselt transiitveod ja Soome mahudon pooleldi transiitveod ja pooleldi väliskaubandus.
Näeme, et 2022. aastal oli Eesti meretransiitvedu 14 miljonit tonni (44 protsenti), millest 4 miljonit moodustas Soome transiitvedu ja ligikaudu ülejäänud (10 miljonit tonni) Venemaa transiit. Kokkuvõttes ei ole Soome Eestile veel nii suur merepartner kui Venemaa, kuid tema osakaal kasvab kogu aeg, samal ajal kui Venemaa transiidimahud vähenevad. Siiski on tõenäoline, et Eestiga seotud meretranspordi kogumaht tulevikus väheneb.
Märkus! Joonistel 1 ja 2 on esitatud mahud tuhandetes tonnides. Eurodes oleks kaubavahetus ja transiit Venemaale ja Venemaalt väga erinev. Venemaaga seotud mereliikluses domineerivad tonni kohta madala väärtusega kaubad, nagu kivisüsi, naftasaadused ja väetised, samas kui Soomega seotud kaubavahetuses ja transiidis domineerivad palju suurema väärtusega tarbekaubad.
Eesti kaubanduse ja merenduse mahtude jooniseon koostanud doktorant Tõnis Hunt.
Tales of Talsinki 