Sadamaid on traditsiooniliselt uuritud professor Birdi poolt 1960ndatel välja töötatud Anyport-mudeli abil. Selle järgi asuvad sadam ja linn üksteise lähedal, ohutuse tagamiseks sageli nii sügaval sisemaal kui võimalik, võttes aluseks saarestiku või jõe laevatatavuse.
Birdi mudeli teises etapis algab sadama kaide, lastikäitluse ja transporditeede kasv, mis on vastuolus linna ja selle kasvuga. Sadam kasvab järk-järgult linnast väljapoole.
Mudeli kolmandas etapis spetsialiseerub sadam ühele või mitmele kaubagrupile, näiteks konteineritele, puistlast kaupadele või reisijatele. Kauba koguse suurenedes laienevad märkimisväärselt ka sadama ladustamis- ja käitlemisalad. Selles etapis kolib sageli sadam täiesti uude piirkonda ja vana territoorium jääb vähem häirivate sadamategevuste tarbeks või võetakse järk-järgult kasutusele elamupiirkonnana või kultuuritegevuste jaoks.
Seetõttu, sadamad muutuvad ja liiguvad. Kuigi kaubasadamad liiguvad üle maailma üha enam linnakeskustest väljapoole, asuvad reisi- ja kruiisisadamad sageli ikka veel linnakeskustes. See võimaldab turistidel paremat ühendust ja lühemat teekonda linnast sadamasse. Näiteks on see nii Helsingis, Turus, Stockholmis, Tallinnas ja Mariehamnis. Siiski võib seda reisijate liiklust või kombineeritud reisijate ja kaubaliiklust tajuda ka häiriva ja mitte-urbanistliku tegevusena – sadamategevusi linnakeskustes ei peeta enam vajalikuks.
Kuidas saab sadam loa tegutsemiseks?
Sadamad näevad tavaliselt aktsepteeritavust oma toimimisele läbi enda reaalsete tegevuste, näiteks ESG-mudeli (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus) kaudu. Kas sadamad on majanduslikult jätkusuutlikud – kas nad toovad oma omanikule rahalist kasu ning on kasulikud laevandusettevõtetele ja kaubasaatjatele; kas nad on keskkonnaalaselt jätkusuutlikud – kas nad vähendavad oma kahjulikke keskkonnamõjusid ja ennetavad õnnetusi; ning kas nad on sotsiaalselt jätkusuutlikud, näiteks võrdsuse, tegevuste seaduslikkuse ja töötingimuste osas?
Viimastel aastatel olen osalenud kümnetel üritustel, kus räägitakse sadamate rollist laevanduse rohepöörde osana. Tänapäeval ei ole sadamad enam lihtsalt kohad, kus kaup liigub maalt merele ohutult ja määrustele vastavalt, vaid sadamatel on oluline roll ka laevandusettevõtete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kaasaaitamises. Kas sadamates on saadaval maapealne elektrienergia ning kuidas on lood vesiniku või metanooliga?
Teine vaatenurk sadamate rollile laevanduse rohepöördes on operatiivne efektiivsus. Mida kiiremini käsitletakse kaupa, seda kiiremini saab laev tagasi merele minna. Kui sadamas aega säästetakse, saab laev merel aeglasemalt sõita ja kütust kokku hoida. Toimingute tõhusus eeldab mitte ainult füüsiliste toimingute tõhusust, vaid ka erinevate dokumentide ja lubade haldamist. Erinevad digitaalsed süsteemid mängivad olulist rolli sadamate kaudu kulgeva transpordiahela toimimises.
Kas sadamate pehmed väärtused on unustatud?
2008. aastal uuris Eric van Hooydonk Helsingi sadamat, rakendades oma teooriat sadamate pehmetest väärtustest. Tema sõnul saab kodanike toetust sadamatele taastada ainult siis, kui arvestatakse ka teisi kui ainult sotsiaalseid ja majanduslikke väärtusi. Ta nimetas need väärtused sadamate pehmeteks väärtusteks.
Sadamate pehmed väärtused võib jagada materiaalseteks ja mittemateriaalseteks. Mittemateriaalsed pehmed väärtused hõlmavad sadama tähtsust kultuse, müütide ja legendide objektina; pelgupaigana; sillana erinevate ajalooliste ajastute vahel; kaubavahetuse kanalina; inimeste intellektuaalse arengu käivitajana; kosmopoliitsuse piirkonnana ning kunstilise inspiratsiooni ja kodanikuuhkuse allikana. Materiaalsed pehmed väärtused on seotud sadama funktsiooniga kui sensoorsete stiimulite ergutajana, arhitektuuri säilitajana, unikaalse inimtekkelise maastikuna, linnaplaneerimise ja arhitektuuri eksperimentaalse platvormina, turismiobjekti ja puhkealana.
Oma 2008. aasta raportis teeb Van Hooydonk ettepaneku mitmete erinevate meetmete kohta, mida Helsingi sadam peaks rakendama oma pehmete väärtuste edendamiseks, näiteks avalike suhete arendamine ja ürituste korraldamine. Nüüd, 15 aastat hiljem, on rõõm tõdeda, et mitmed Van Hooydonki ideed on juba ellu viidud. On korraldatud üritusi ning ökoloogilised eesmärgid ja projektid on sadamategevuse osaks saanud.
Reidi tee näide, Tallinnas
Kuid, kas sadamate pehmetel väärtustel on veel midagi pakkuda, kui ISPS-i (rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks) regulatsioonide tõttu on sadamad nagunii piirdeaia taga, kaugel kodanikest? Sellel kevadel valmis Eesti Mereakadeemias magistritöö, mis käsitles Tallinna sadama kõige olulisemat veokite liiklustänavat, Reidi teed, sadama pehmete väärtuste vaatenurgast. Reidi tee ei ole lihtsalt tänav või veokite sõidutee, vaid ka kaunis rannapromenaad, mis ühendab Tallinna kesklinna Pirita rannapiirkonnaga.
Magistritöö tulemused on kooskõlas Van Hooydonki visiooniga. Reidi tee projekt on oluliselt parandanud sadamaala ligipääsetavust ja atraktiivsust ning edendanud suhteid sadama ja kodanike vahel. Teisalt oli Reidi tee projekt kallis ja seisis silmitsi suure vastuseisuga. Tagantjärele võib öelda, et projekt parandas sadama ja linnapiirkonna vahelisi ühendusi, eriti juurdepääsu rannapiirkonnale ja vaba aja veetmise võimalustele.
Sadamat saab vaadelda mitmest vaatenurgast. Linnasadamate puhul võivad Van Hooydonki pehmed väärtused aidata vältida konflikte ja tugevdada kodanike ja sadama ühtset meelsust. Tallinna sadamat käsitlevas magistritöös öeldakse, et lisaks sadamate majanduslikele ja funktsionaalsetele ülesannetele aitavad sadamate pehmed väärtused edendada sadamate laiemat mõju ühiskonnale ja kultuurile.
Allikad:
Eric Van Hooydonk, Helsinki, North European Port Icon, Publications of Port of Helsinki, Serie B 2008:8.
Kristel Rauk, Sadamate pehmete väärtuste roll Tallinna linna ja AS-i Tallinna Sadam koostöös Reidi tee projekti näitel, Master’s thesis, Tallinn University of Technology, 2024.
Artikkel avaldati varem merenduse spetsialistidele mõeldud veebiajakirjas Navigator Magazine 14. juunil 2024.
Pild: Kaupo Kalda / Tallinn City Tourist Office & Convention Bureau
Tales of Talsinki 